SPECIFIC GUIDELINES

VISUAL IMPAIRED

SPETSIIFILISED JUHTNÖÖRID NÄGEMISPUUDEGA ÕPPIJATE KAASAMISEKS

Juhtnöörid õpetajatele

Ühe või mitme nägemispuudega õppijaga klassid

Mõisted:

Õppija: mitteformaalses hariduses osaleja
Nägemispuue: pimesus või arvestatav nägemislangus

Järgmised 10 soovitust on juhtnöörideks nägemispuudega inimestele kaasava hariduse pakkumisel. Eesmärgiks on pakkuda mitteformaalset haridust osutavatele täiskasvanuhariduse õpetajatele nõuandeid, kuidas teadlikkuse tõstmise, mõningase leidlikkuse ja väikeste kohanduste abil kaasata nägemispuudega õppijaid.

Antud spetsiifiliste juhtnööride sihtgrupiks on õpetajad, kes ei oma nägemispuudega inimestega töötamiseks eriväljaõpet. Juhtnöörid on kui esmaabipaun, tegemaks algust ning saamaks innustust.  

10 SOOVITUST

1.

Nägemispuudega inimene on eelkõige inimene ning teda tuleks kohelda nagu kõiki teisi. Edaspidi tuleb nägemispuudega õppijat kutsuda lihtsalt 'õppija'!

2.

Nägemispuue avaldub väga erinevalt. Enne kursuse algust või niipea kui võimalik, tuleks saada õppijalt tema erisoovide ning –vajaduste kohta infot. Varu enne kursuse algust aega aruteluks ning ära karda esitada küsimusi.

3.

Õppija enesekindluse tõstmise eesmärgil peaks õpetaja andma õppijale ruumide füüsilise olukorra kohta infot, nagu näiteks sissepääs, üles-alla viivad trepid, sisekujundus, uksed, tualetid ning vajadusel muud asjaolud nagu erivalgustus. 

4.

Tutvustusring on kõikide kursuste puhul oluline, kuid nägemispuudega inimeste puhul klassis on see eriti tähtis.

Õppija tunneb sageli ära teiste õppijate hääled ning teab, millises klassiruumi osas nad paiknevad.

Käetõstmise asemel ning enne rääkima hakkamist peaksid õppijad hoopis ütlema oma nime.

5.

Võid klassis endiselt kasutada visuaalseid esitlusmaterjale, kuid pead alati hea seisma selle eest, et näidatavaid materjale kirjeldatakse võimalikult täpselt.

Esitlusmaterjalid võiks kujundada vastavalt rahvusvahelistele standarditele nii, et õppija saaks näiteks kasutada abivahendina kõnesüntesaatorit ehk ekraanilugemisprogramme.

6.

Alati kui võimalik, tuleks järgmise tunni materjalid õppijale ette saata. Küsi õppijalt, millist materjalide formaati ta eelistab.

7.

Kui õppetöös kasutatakse füüsilisi harjutusi, on oluline, et suulised selgitused oleksid väga selged, sealhulgas peavad olema selged ka suunajuhised nagu vasakule/paremale ja üles/alla (mitte sinna/siia). Mõningatel juhtudel võib vaja minna isiklikku juhendamist.

 

 

8.

Kogu praktiline info, nt. mis puudutab juhtkoera, tuleks õppijaga läbi arutada.

9.

Vii ennast kurssi üldiste pimedate abistamise tehnikatega. Vaata alltoodud nimekirja näpunäidete ja erinevate riikide organisatsioonide infoga.

10.

Ära muuda oma keelekasutust! Võid endiselt kasutada väljendeid nagu “nägemiseni” või “vaata”.

Ära kunagi räägi kolmandas isikus.  

TÄIENDAV INFO

Võid võtta ühendust enda riigi rahvusliku organisatsiooniga mis on nägemispuude osas ekspert.

Eestis: Eesti Pimedate Liit www.pimedateliit.ee

 SOBIVAD TEHNILISED LAHENDUSED

Vaata, milliseid äppe pimedate abistamiseks pakub Sinu nutitelefon.

ÕPPEMATERJALID SOBIVAS FORMAADIS

Õppematerjalide tootmiseks Braille kirjas leidub erinevaid võimalusi.

Eestis: Eesti Pimedate Raamatukogu www.epr.ee

 

HEARING IMPAIRED

SPETSIIFILISED JUHTNÖÖRID KUULMISPUUDEGA ÕPPIJATE KAASAMISEKS

Juhtnöörid õpetajatele

Ühe või mitme kuulmispuudega õppijaga klassidele

Mõisted:

Õppija: mitteformaalses hariduses osaleja

Kuulmispuue: oluline kuulmislangus

Järgmised 10 soovitust on juhtnöörideks kuulmispuudega inimestele kaasava hariduse pakkumisel. Eesmärgiks on pakkuda mitteformaalset haridust osutavatele täiskasvanuhariduse õpetajatele nõuandeid, kuidas teadlikkuse tõstmise, mõningase leidlikkuse ja väikeste kohanduste abil kaasata kuulmispuudega õppijaid enamikesse klassidest.

Antud spetsiifiliste juhtnööride sihtgrupiks on õpetajad, kes ei oma kuulmispuudega inimestega töötamiseks eriväljaõpet. Juhtnöörid on kui esmaabipaun, tegemaks algust ning saada innustust.  

NB!

Kui õppija emakeeleks on viipekeel, leiad juhtnöörid alamlehelelt SPETSIIFILISED JUHTNÖÖRID VIIPEKEELSETE ÕPPIJATE (KURTIDE) KAASAMISEKS

10 soovitust

1.

Kuulmispuudega inimene on eelkõige inimene ning teda tuleks kohelda nagu kõiki teisi. Edaspidi tuleb kuulmispuudega õppijat kutsuda lihtsalt 'õppija'!

2.

Kuulmispuue avaldub väga erinevalt. Enne kursuse algust või niipea kui võimalik, tuleks saada õppijalt tema erisoovide ning –vajaduste kohta infot. Varu enne kursuse algust aega aruteluks ning ära karda esitada küsimusi.

3.

Jäta võimalus huultelt lugemiseks.

Paljud tuginevad kuulates ka huultelt lugemisele. Kui kirjutad midagi pabertahvlile või valgetahvlile, ära seni kõnele, kuni oled uuesti näoga klassi poole.

4.

Räägi selgelt ja mitte liiga kiiresti.

Proovi rääkida täislausetega ning alati lõpeta kogu lause, enne kui alustad uut. Lõpetamata mõtted või vahelepikitud väljendid takistavad huultelt lugemist ning võivad viia valestimõistmisteni.

5.

Rääkige üks inimene korraga.

Alati korda õppijate poolt esitatud küsimused üle, enne kui hakkad nendele vastama.

6.

Hoolitse, et alati oleks hea valgustus.

Jälgi, kuidas valgus ruumis langeb. Katsu suunata valgus näole ja suule. Õpetaja peaks vältima pimedaid nurki või seismist otse päevavalguslambi ereda valguse käes.

7.

Rühmatöö võib olla raskendatud, kuna mitu inimest räägib korraga. Võimalusel tuleks rühmatöö läbi viia eraldi ruumis nii, et teiste rühmade müra ei segaks tööd.

8.

Pea vaheaegu.

Kuulmispuudega õppijad kasutavad kuulamiseks või huultelt lugemiseks palju energiat, seetõttu on vaja teha palju lühikesi vaheaegu.

9.

Väldi köögist, ehitustöödelt, liiklusest jne. pärinevat taustamüra.

10.

Tehnilised abivahendid.

Osadele õppijatele on tehniliste abivahendite, nagu silmusvõimendi või FM sagedusel töötava juhtmevaba mikrofoni kasutamine suureks abiks.

Silmusvõimendi võimaldab heli ülekannet otse õpetaja mikrofonist kuulmisabivahendisse (kuuldeaparaadi abil). See võimaldab kuulmisabivahendi kasutajal jälgida õppetööd ilma taustamürata.

Klassiruumi paigaldamiseks on võimalik hankida teisaldatav silmusvõimendi süsteem.

Osades hoonetes on paigaldatud püsiv silmusvõimendi.

Silmusvõimendi kasutamise puhul kuuleb õppija oma kuulmisabivahendist vaid seda juttu, mida räägitakse mikrofoni. Seetõttu peavad kõik arutelus või kahekõnes osalejad rääkima mikrofoni.

Vaheaegade ajaks tuleb meeles pidada mikrofon välja lülitada. Õppija kuuleb sind, isegi kui lahkud ruumist!

FM juhtmevaba mikrofon on isiklik abivahend, mis meenutab pisikest kaugjuhtimispulti. Õppija palub õpetajal mikrofon enda külge või lähdalolevale lauale asetada. Osad õppijad võivad kasutada ühte või mitut “liikuvat mikrofoni” mida võivad siis kasutada klassi teised õppijad.

Kirjutustõlketeenus (speech-to-text reporting) on teenus, mille puhul esitatakse lähte- jasihttekst küll ühes ja samas keeles, kuid tehnilist abivahendit kasutades selle erinevates vormides (suulises kõnes esitatud tekst esitatakse kõnelemisega samaaegselt kirjalikus vormis ja kuvatakse kliendile nähtavana ekraanile).

TÄIENDAV INFO

Võid võtta ühendust enda riigi rahvusliku organisatsiooniga mis on kuulmispuude osas ekspert.

Eestis: Eesti Vaegkuuljate Liit www.vaegkuuljad.ee

SOBIVAD TEHNILISED LAHENDUSED ja ABI

Silmusvõimendi ja kirjututõlke teenus: Eesti Vaegkuuljate Liit www.vaegkuuljad.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

SIGN LANGUAGE USERS

SPETSIIFILISED JUHTNÖÖRID VIIPEKEELSETE ÕPPIJATE (KURTIDE) KAASAMISEKS

Juhtnöörid õpetajatele

Ühe või mitme viipekeelt kasutava õppijaga klassid

Mõisted:

Õppija: mitteformaalses hariduses osaleja

Viipekeele kasutaja: õppija, kelle emakeeleks on viipekeel

Järgmised 10 soovitust on juhtnöörideks viipekeele kasutajatele kaasava hariduse pakkumisel. Eesmärgiks on pakkuda mitteformaalset haridust osutavatele täiskasvanuhariduse õpetajatele nõuandeid, kuidas teadlikkuse tõstmise, mõningase leidlikkuse ja väikeste kohanduste abil kaasata viipekeelt kasutavaid õppijaid enamikesse klassidest.

Antud spetsiifiliste juhtnööride sihtgrupiks on õpetajad, kes ei oma viipekeele kasutajatega töötamiseks eriväljaõpet. Juhtnöörid on kui esmaabipaun, tegemaks algust ning saamaks innustust.  

NB!

Kui kuulmispuudega õppijad ei kasuta viipekeelt, leiad juhtnöörid alamlehelt SPETSIIFILISED JUHTNÖÖRID KUULMISPUUDEGA ÕPPIJATE KAASAMISEKS

10 soovitust

1.

Viipekeele kasutaja on eelkõige õppija ning teda tuleks kohelda nagu kõiki teisi. Edaspidi nimetame viipekeelt kasutavat õppijat lihtsalt 'õppija'!

2.

Kurtus avaldub väga erinevalt olenevalt kas õppija sündis kurdina või jäi kurdiks pärast kõnekeele väljakujunemist. Enne kursuse algust või niipea kui võimalik, tuleks saada õppijalt tema erisoovide ning –vajaduste kohta infot. Varu enne kursuse algust aega aruteluks ning ära karda esitada küsimusi.

3.

Õppijad võivad vajada viipekeeletõlget, kirjutustõlget või viibetega toetatud tõlget.

Eelistatud oleks olukord, kus üks ja sama tõlk tõlgib võimalusel kogu kursust, et tagada õppeprotsessi tõrgeteta kulg.

Enne töö algust oleks mõistlik vestelda tõlgiga, et tutvustada teemat, õppemeetodeid, kõnelemise kiirust, vaheaegu jne.

4.

Suhtlemine tõlgi vahendusel võib tekitada valestimõistmisi. Seega kui saad esitatud küsimusele vale vastuse, ei pruugi olla tegemist õppija intelligentsuse taseme vaid asjaoluga, et midagi võis minna tõlkes kaduma. Uuri, kas Sinust on aru saadud või mitte. 

Pea samuti meeles, et kõneled õppijatele ning mitte tõlgile.  

5.

Räägi selgelt ja mitte liiga kiiresti.

Proovi rääkida täislausetega ning alati lõpeta kogu lause, enne kui alustad uut. Kiire kõne, lõpetamata mõte või vahelepikitud väljendid raskendavad viipekeele tõlgi tööd.

6.

Rääkige üks inimene korraga. Visuaalne suhtlemine on õppijale väga oluline, seetõttu peaks korraga rääkima vaid üks inimene. Kui sellest peaks abi olema, võib esitatud küsimusi või kommentaare enne nendele vastamist korrata.

 

7.

Kursusel osalejate sotsiaalne kokkusobivus sõltub sageli heast omavahelisest infovahetusest. Tähtis on, et kõik õppijad võtavad kursuse sotsiaalsest elust osa. Kuuljatest õppijad peaksid seda mõistma ning nõustuma viipekeelt kasutavaid õppijaid kaasama. Kursuse alguses aset leidev avatud arutelu aitab selliseid asju klaarida.

8.

Rühmatöö võib olla raskendatud, kuna mitu inimest räägib korraga. Võimalusel tuleks rühmatöö läbi viia eraldi ruumis nii, et teiste rühmade müra ei segaks tööd.

9.

Pea vaheaegu.

Viipekeelt kasutavad õppijad ja viipekeeletõlk kasutavad kuulamiseks ja tõlkimiseks palju energiat, seetõttu on vaja teha palju lühikesi vaheaegu.

10.

Tehnilised abivahendid.

Tõlkimismooduseid on palju. Viipekeeletõlge, kirjutustõlge, viibetega toetatud suhtlemine, jne. Eestis on viipekeele tõlke teenus tasuline.

Samuti on välja töötatud erinevaid nutitelefonide jaoks sobivaid äppe, mis võivad aidata tõlkida viipekeelde ja tagasi.

TÄIENDAV INFO

Võid võtta ühendust enda riigi rahvusliku organisatisooniga mis on kuulmispuudega inimeste ja kurtide osas ekspert.

Eestis: Eesti Kurtide Liit www.ead.ee

SOBIVAD TEHNILISED LAHENDUSED ja ABI

Viipekeele tõlke teenus:

Viipekeeletõlkide OÜ www.viipekeeletolgid.ee

Tartu Viipekeeletõlgid MTÜ http://www.tarky.ee/teenused/tartuviipekeeletolgidmty/