Eesti head näited Nordplus projekti jaoks

Kogunud Anneli Habicht ja Külliki Bode (Eesti Puuetega Inimeste Koda)

02.10.2015

1. “Ideest esimeste sammudeni”

SA Archimedes Noorteagentuur (Erasmus+ programmi Eesti koordinaator) viis koostöös Eesti Puuetega Inimeste Kojaga läbi puuetega noortele suunatud koolituse. Koolitus toimus 2011.a. detsembris. Tegemist oli viis aastat varem toimunud koolituse jätkukoolitusega. Programmi Eesti koordinaator on alati palju tähelepanu suuanud puuetega inimeste teemale ja sotsiaalsele kaasatusele, tagamaks, et madalama konkurentsivõimega noortel oleks võrdsed võimalused Euroopa noorte programmides osalemiseks. 2009.a. korraldas programmi Eesti koordinaator  koolituse erinevatele puuetega inimestele nime all “Tule ja pane end proovile”. Koolituse eesmärgiks oli anda noortele ideid, mida nad võiksid rahvusvahelise noortetöö ürituse vallas ellu viia.  Seejärel arendasime välja koolituse, tekitades üritusele sarnase õhkkonna, kus noored saaksid kogemuse, milline tunne on oma ümbrust ja tulevikku seada, kus nende endi väljapakutus võimalused ja vastutus rajab sellise ühiskonna, kus nad sooviksid elada.  Abistasime neid noori, kes olid leidnud idee, mida ellu viia ning samuti aitasime edasi neid, kes nägid idee projektiks vormimisega vaeva. Viimatimainitutele töötati koostöös Eesti Puuetega Inimeste Kojagavälja sobiv koolitus. Koolituse nimi oli «Ideest esimeste sammudeni» ning see viidi läbi 2011.a. lõpus.    

Koolitus viidi läbi EL Noored Aktsioonis (Youth in Action) programmi raames. Noored Aktsioonis programmi, mida viidi ellu aastatel 2007 kuni 2013, eesmärk oli kutsuda noori üles olema aktiivsed kodanikud, solidaarsed ning sallivad ning kaasata noori Euroopa Liidu tuleviku kujundamisse. Koolituse puhul oli tegemist ühekordse algatusega, kuid sellele järgnes individuaalne nõustamine nendele noortele, kes soovisid taotleda programmist toetust. Kogu programm viidi ellu peamiselt mitteformaalse hariduse kontekstis.

Koolituse põhiidee oli võimaldada noortele õppida projektijuhtimist – esimesest sammust ehk ideest kuni projekti elluviimiseni välja. Neid oskusi saab kasutada nii vabaaja tegevuste kui tööalaste tegevuste puhul. Koolituse sihtgrupiks olid noored 13 kuni 30 aastani, mis oli ka antud programmis osalemise vanuseline ülemmäär. Enamik osalejaid oli 16-18 aastased. Koolitusest osavõtvatel noored olid erinevate puuetega – füüsilise puude, nägemispuude, kuulmispuude ning vaimse tervise probleemidega. Suunitlesime selle koolituse ainult eelnimetatud sihtgrupile, olles kogenud, et ehkki noored hindavad võimalust töötada erineva võimekusega inimestega ühes grupis, tuntakse ennast siiski mugavamalt osaledes vaid puuetega noortele mõeldud koolitustel.

Koolitus ei olnud otseselt suunatud sellele, et noori paremini tööturu jaoks ette valmistada, pigem oli eesmärgiks pakkuda neile lihtsamaid teid, et suuta osaleda EL –i programmide keerukas maailmas, mis omakorda annab palju olulisi oskusi hilisemas elus tööturul tegutsemiseks.  

Mõlemal koolitajal oli kogemus tööst puuetega noortega, üks neist omas pikka töökogemust ning sotsiaaltöö diplomit. Eraldi abistajaid ei olnud noortele abiks, kuna koolitus oli kavandatud ning seda viidi ellu nii, et kõigi osalejate vajadusi arvestati. Noortel oli võimalik tulla koolitusele vajadusel koos isikliku abistajaga.

Tegevuse tulemuseks õnnestus mõnel noorel, kes Programmi siseriikliku koordinaatori korraldatud koolitustegevustes osalesid, jõuda oma projektide esitamiseni. Samuti osaleti Euroopa Vabatahtlike Teenistuse tegevustes või noortevahetuse projektides. Siiski on tähtis toonitada, et erivajadustega noored vajavad noorsootöötaja poolset suuremat abi, et oma eesmärke saavutada. Eestis on noorsootöö viimastel aastatel väga palju arenenud ning seetõttu on noorsootöötajatel palju paremad oskused erinevate noorte kaasamiseks, kuid puuetega noorte kohta on ikka veel palju õppida.

2. Soome keele kursus

Õppetegevuse tüüp: keelekursus (soome)

Kas tegevus on ligipääsetsav kõigile elanikele või ainult puuetega inimestele: ligipääsetav kõigile elanikele. Osadel õppijatel oli kuulmispuue või nägemispuue..

Kas see on suunatud mõnele kindlale puudegrupile?  Juhul kui jah  – palun täpsustage.: Ei

Õppijate vanus: 30-60 a.

Rühma suurus: 7 õppijat  

Mitu tundi kuus õppetegevus toimus: 4 korda kuus (kord nädalas kaks tundi korraga), kokku40 + 40 tundi

Kas tegemist oli formaalse või mitte-formaalse haridusega? Mitteformaalse

Kas tegemist oli haridusega vaba aja veetmise võtmes, huvihariduse või professionaalsete oskuste arendamisega?: Kõik valdkonnad: vaba aja veetmine, huviharidus ja professionaalsed oskused  

Kas selle hariduse omandamise järgselt võib leida tööd? Ehk on saadaval vastavaid statistilisi andmeid?  Eelkõige jah, kuna võõrkeeleoskus annab alati tööturul eelise. Soome keele oskus aitab Eestis kaasa töökoha leidmisele hotellinduses, turismivaldkonnas ning teenindussfääris.

Kas pakuti eripedagoogi või isikliku abistaja tuge? Ei, kuid koolitaja oli paindlik, pakkudes infot nii suuliselt kui kirjalikult. Koolitaja oli samuti valmis tempot alandama, mis tähendas, et õppijad omandasid kursuse lõpuks vaid 50% õppeprogrammist. Otsustati võtta lisatunde, et kogu õppeprogramm läbida.  

 

Millist tüüpi abistaja tuge osutati: Abistajat ei kasutatud

Kas sotsiaalhoolekanne pakub spetsiifilist abi ja tuge(nt. transpordi- või muud sarnast teenust): Ühtegi spetsiifilist sotsiaalteenust ei pakutud.

Kas koolitaja vajas puuetega inimeste õpetamise jaoks erilisi materjale või tehnilisi abivahendeid? Ta kasutas sobivaid meetodeid, nt. suuliselt esitatud info kuvati ka tahvlile, et see oleks ligipääsetav kuulmispuudega õppijatele. Nägemispuudega osalejatele oli õpik suurendatud kirjas välja trükitud.

Kas koolitajal on varasem kogemus tööst puuetega inimestega?  Tal oli teatud kogemus tööst kuulmispuuetega õppijatega.

Kas koolitaja on omandanud eriteadmised mõnes õppeasutuses või on ta iseõppija?: Tal oli teatudvarasem kogemus tööst kuulmispuuetega õppijatega ja ta õppis ise koolituse käigus juurde, kuid tal puudus eriharidus.

Kas tegevus sai riiklikku toetust? Ei, kuid puudega õppijad saavad kaasrahastada koolitustel osalemist riikliku toetuse abil, mis on mõeldud puuetega inimeste täiskasvanuhariduse jaoks. Kogusumma, mida saab kasutada, on 613 eurot kolma aasta jookskul ning seda saab kasutada, et kaasrahastada erinevaid formaalse või mitte-formaalse õppe kulusid.

Kas tegemist on tasulise tegevusega? Mis on maksumus?: Õppijad maksid igaüks 229 eurot

Õppeprotsessi korraldaja: THINK Eesti MTÜ

3. Viipekeele kursus

Õppetegevuse tüüp: viipekeele kursus

Kas tegevus on ligipääsetav kõigile elanikele või ainult puuetega inimestele: ligipääsetav kõigile elanikele.

Kas see on suunatud mõnele kindlale puudegrupile?  Juhul kui jah– palun täpsustage: Otseselt mitte, kuid osad koolitusel osalejad olid kuulmispuudega.

Õppijate vanus: 30-60 a.

Rühma suurus: 7 õppijat

Mitu tundi kuus õppetegevus toimus? 4 korda kuus (kord nädalas kaks tundi), kokku 40 tundi

Kas tegemist oli formaalse või mitte-formaalse haridusega? Mitteformaalse

Kas tegemist oli haridusega vaba aja veetmise võtmes, huvihariduse või professionaalsete oskuste arendamisega?: Osaliselt professionaalsete oskuste, osaliselt sotsiaalsete oskuste arendamine.  

Kas selle hariduse omandamise järgselt võib leida tööd? Ehk on saadaval vastavaid statistilisi andmeid?  Otseselt mitte, kuid kursuse läbimine võimaldab jätkata õpinguid järgmisel tasemel, mis omakorda võib viia töötamiseni viipekeele tõlgina.

Kas pakuti eripedagoogi või isikliku abistaja tuge?  Ei, kuid koolitaja oli ise kurt

Millist tüüpi abistaja tuge osutati: Abistajat ei kasutatud

Kas sotsiaalhoolekanne pakub spetsiifilist abi ja tuge(nt. transpordi- või muud sarnast teenust): Ei

Kas koolitaja vajas puuetega inimeste õpetamise jaoks erilisi materjale või tehnilisi abivahendeid? Ei

Kas koolitajal on varasem kogemus tööst puuetega inimestega?  Jah – varasem kogemus tööst kurtide ja vaegkuuljatega.

Kas tegevus sai riiklikku toetust?  Ei, kuid puudega õppijad saavad kaasrahastada koolitustel osalemist riikliku toetuse abil, mis on mõeldud puuetega inimeste täiskasvanuhariduse jaoks. Kogusumma, mida saab kasutada, on 613 eurot kolma aasta jooksul ning seda saab kasutada, et kaasrahastada erinevaid formaalse või mitte-formaalse õppe kulusid.

Kas tegemist on tasulise tegevusega? Mis on maksumus? Õppijad maksid igaüks 229 eurot

Õppeprotsessi korraldaja; THINK Eesti MTÜ